The post Raske tööõnnetus tõi firmale ning selle juhile kriminaalkaristuse appeared first on Skyproff.com.

Õnnetus juhtus Viru Keemia Grupi (VKG) Energia tootmisterritooriumil kella 14.30 ajal ning tegemist oli VKG-s töötava meesterahvaga, kinnitas VKG pressiesindaja Irina Bojenko Delfile. “Töötaja teostas plaanilisi hooldustöid valgustusmastil ning kukkus alla,” lisas Bojenko. Prokuratuuri esindaja täpsustas, et tegemist oli raudtee valgustusmastiga.

Tegemist on väga kõrge valgustuspostiga, mida kasutatakse territooriumi valgustamiseks. Valgustuspostil on platvorm ja redel, kuhu saab tööde teostamiseks ronida.

Kui suurt rolli mängisid ilmastikuolud ning näiteks tugev tuul? “Oli tavaline sügisilm,” ei osanud Bojenko täpsemat hinnangut anda. Ilmateenistuse andmetel puhus eile Kohta-Järvel nõrk tuul, puhanguti kuni kolm meetrit sekundis.

Kiirabi saabudes oli mees teadvusel ning ta viidi Ida-Viru Keskhaiglasse. Hetkel viibib ta raskes seisundis intensiivraviosakonnas. Noormees sai kukkumise tagajärjel mitmeid luumurde, kinnitas Ida-Viru Keskhaigla pressiesindaja.

“Ta on kukkunud ligi 30 meetri kõrguselt. Sündmuse hetkel olid ta traumad eluohtlikud, kuid hetkel on ta seisund stabiliseeritud ja ta viibib hetkel intensiivravis. Hetkel ohtu elule me ei näe, kuid tema seisund on potentsiaalselt eluohtlik,” kommenteeris haigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti Arnold Persidski.

Vanemarst lisas, et noormees on pideva arstide järelvalve all. “Tal on hulgitrauma: mitme organi vigastus kukkumise tõttu, kuid kinnitan, et ta on praegu stabiilses seisundis. Kindlasti teeme kõik selleks, et ta paraneks,” lisas Persidski.

Tööinspektsiooni on õnnetusest teavitatud ning uurimise alustamiseks oodatakse tänase päeva jooksul õnnetuse asjaolusid täpsustavate dokumentide laekumist. “Hetkel ootame täpsemat arsti teatist selle kohta, mis vigastused olid,” selgitas meedianõunik Kristel Abel. Uurimise alustamisel on oluline määrata, kui tõsised olid noormehe vigastused.

Ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina täpsustas, et kui taoline õnnetus juhtub töötajaga tööterritooriumil, tuleb välja selgitada, kas tegemist oli õnnetusega või on üks või teine osapool rikkunud tööohutusnõudeid. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

VKG pressiesindaja Irina Bojenko lisas, et VKG alustab juhtunu kohta vastavat juurdlust.

Allikas: DELFI

The post Raske tööõnnetus Kohtla-Järvel: VKG töötaja kukkus 29 meetri kõrguselt alla appeared first on Skyproff.com.

Eestis registreeriti 16 töötaja surmaga lõppenud juhtumit, mis kvalifitseerusid tööõnnetuseks1 . Töösurmadeks aga ei kvalifitseerita juhtumeid, kus töötaja sureb töökohal äkitselt terviserikke tagajärjel. Samas oleks töötaja surmani viinud juhtumit mõnel puhul olnud võimalik ära hoida töötaja õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.

2015. a on enim tööõnnetusi põhjustanud kontrolli kaotamine masinate, tööriistade, transpordivahendite või loomade üle, 26% kõikidest tööõnnetustest on registreeritud just sellistel põhjustel. Teisel kohal on libisemise, komistamise ja kukkumisega seotud tööõnnetused, seda tüüpi õnnetused moodustavad 21% kogu tööõnnetuste üldarvust ning rasketest tööõnnetustest moodustavad sellised juhtumid lausa kolmandiku.

Tööinspektsioon uuris 2015. a eelkõige selliseid juhtumeid, mis olid seotud statsionaarsete töövahenditega töötamisel saadud vigastustega ning kõrgustest kukkumistega. Uuritud juhtumitest valdav osa oli töövahenditega toimunud õnnetused: töövahendi ohutusseadised ei vastanud nõuetele, need olid eemaldatud või töövahendi juhtimissüsteem oli ohtlik.

Kõrgustest kukkumisega lõppenud tööõnnetused juhtuvad sageli katusetöödel turvavarustuse puudumise või mittekasutamise tõttu. Palju tööõnnetusi juhtub ka redelitel töötamisel, kui redel ei sobi antud töö tegemiseks. Redeliga saab ronida vajalikule kõrgusele, see ei ole mõeldud pikemaks töö tegemiseks. Väga sagedased on juhtumid, kus redel libiseb töötaja alt või kaldub ümber. Harvad pole ka juhtumid, kus redeli konstruktsioon puruneb. Redeleid tohiks töötamiseks kasutada ainult siis kui kindlama toetuspinnaga töövahendeid pole võimalik kasutada, näiteks kui ruumi on kitsalt. Siis pole ka redelil võimalik kuhugi poole vajuda. Kui töötaja peab töötama kõrgustes, tuleb talle kindlasti anda turvavarustus ja õpetada ta välja seda kasutama. Turvavarustust tuleb kanda ohtliku töö algusest kuni selle lõpuni. Täiendavad ohutusmeetmed tuleb kasutusele võtta alates kahe meetri kõrgusest. Seda kõrgust loetakse ajutiseks kõrgtööks. Lisaks põhjalikule esmajuhendamisele ja täiendkoolitustele aitab õnnetusi vältida töökorralduse muutmine, et ei tekiks rutiini, üleväsimust ning tähelepanu hajumist. Samuti on tööõnnetuste vältimiseks oluline pidada regulaarseid puhkepause.

Kokku registreeriti Tööinspektsioonis 36 surmaga lõppenud õnnetusjuhtumit. 19 juhtumi puhul lõpetati uurimine, sest need ei olnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes tööõnnetused. Tüüpiline näide on ehitussektor, kus sageli sõlmitakse töövõtulepingud. Tööinspektsioon on asunud võlaõiguslikke lepinguid ümber hindama töölepingulisteks suheteks, kui lepingus esinevad töösuhtele omased tunnused.

Eelmisel aastal kaotasid elu:

 töötaja jäi tehase territooriumil liikuva tõstuki alla;

 ametlikult tööle vormistamata töötaja kukkus ehitusel alla;

 konteinerist kukkus raske ese töötajale peale;

 töötaja kukkus järsust trepist alla;

 päästeametnik hukkus peale herilaselt nõelata saamist allergia tõttu;

 töötaja sai löögi freesimismasina agregaadilt;

 metallkonstruktsioon kukkus töötajale peale;

 töötaja jäi ujuvdokil kraana ja ehitise vahele;

 juhatuse liige hukkus liiklusavariis;

 kalluri juht jäi kalluri ja ekskavaatori vahele;

 töötaja kukkus gaasikäiku;

 tõstuk puutus vastu kõrgepingeliini ja töötaja sai elektrilöögi;

 tuubuse alla kukkumise tagajärjel inimene uppus;

 bussijuht jäi garaažis liikuma hakanud bussi alla;

 kaks kaevurit surid maa all mürgistusse.

Tööõnnetuste, sh surmaga lõppenud tööõnnetuste põhjused võib üldistatuna jagada kaheks. Pooltel juhtudel ei kontrolli tööandja piisavalt töökoha või töövahendi ohutusnõuetele vastavust ning ettevõttes puudub süsteemne töökeskkonna sisekontrolli korraldus ehk tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine. Teiselt poolt on aga tööõnnetuse vältimise eest vastutav ka töötaja ise, kes peab kinni pidama ohutusnõuetest või keelduma tegema töid, mis võivad kahjustada tema tervist.

Võtmetähtsusega on, et töötajad saaksid enne tööle asumist ja vajadusel perioodiliselt asjakohast väljaõpet ja juhendamist.

Allikas: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Statistika-toeoeonnetused/Registreeritud_toeoeonnetused_2015.pdf

The post Registreeritud tööõnnetused 2015 appeared first on Skyproff.com.